Tõetamm näitab, kuidas Eestil läheb

Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Eesti säästva arengu näitajate valguses

Eesti on jätkusuutlik siis, kui liigutakse nelja peaeesmärgi: heaolu kasvu, sidusa ühiskonna, kultuuriruumi elujõulisuse ja ökoloogilise tasakaalu saavutamise suunal – nii defineerib jätkusuutlikkuse Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Eesti elu edeneb, kuid Euroopa Liidus ees minejatele järelejõudmiseks on samm lühikeseks jäänud. Kümneaastase säästva arengu strateegia rakendamise perioodil on Eesti tegutsenud suuremate muutusteta. Ka praegu on Eesti suundumused ja asukoht Euroopa Liidu riikide pingeridades paljude näitajate alusel samasugune nagu 10 aastat tagasi.

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.

Säästva arengu näitajad arenevad suurema lõimitavuse suunas

Küsimuse kui palju, miks ja kuidas inimkond planeedi ökoloogilist tasakaalu ohustab ja mida selles osas võiks ette võtta, tõstis taas päevakorda 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO kolmas säästva arengu teemaline tippkohtumine (tuntud kui Rio+20 konverents).

Statistikaorganisatsioonid seisavad silmitsi küsimusega, kuidas selgitada poliitikutele, teadlastele ja tavakodanikele lihtsalt ja arusaadavalt arengu jätkusuutlikkusega seostuvaid protsesse ja tendentse. ÜRO kutsus Rio+20 konverentsil üles lõimima riikliku statistika süsteemidesse andmestikud, mis peegeldavad rohelise majanduse printsiipide ellurakendamist. Teisalt plaanitakse seada lihtsad ja mõõdetavad üleilmsed säästva arengu eesmärgid.

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi — Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal — saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda Eestile oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlused teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel.

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

Analüütiline kogumik kajastab Eesti arengut jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Eesti säästva arengu strateegia nelja olulist põhivaldkonda (Eesti kultuuriruumi elujõulisus, ökoloogiline tasakaal, heaolu kasv ja sidus ühiskond) kirjeldatakse 80 näitaja kaudu. Välja on toodud piirkondlikud erisused, peale selle on esitatud võrdlused Euroopa Liidu riikidega. Info on antud analüütiliste ülevaadete, diagrammide, tabelite ja teemakaartidena.