Analüüsid ja ettekanded

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Selle artikli eesmärk on kirjeldada Lõuna-Eesti tööturgu. Andmete peamine allikas on Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu tulemused. Samuti on kasutatud teiste Statistikaameti uuringute andmeid ja Eesti Töötukassa andmeid.

Artikkel keskendub Pärnu maakonna demograafilisele olukorrale, vaatluse all on periood 2000–2015. Mõned olulised trendid on esile toodud ka pikema ajavahemiku kohta.

Traditsiooniliselt avaldab Statistikaamet oma iga-aastases kogumikus „Eesti piirkondlik areng“ ülevaate kehtiva regionaalarengu strateegia täitmisest. Et 2016. aastal möödus 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning riigireformi osana alustati haldusreformi elluviimist Eestis, siis käsitletakse selles kogumikus Eesti piirkondlikku arengut tavalisest pikemalt.

Statistikaamet on igal aastal avaldanud ülevaate Eesti regionaalarengu strateegia statistiliselt mõõdetavate eesmärkide täitmisest kogumikus „Eesti piirkondlik areng. Regional Development in Estonia“. Et praegu on tegemist Eesti regionaalarengu uue strateegia vastuvõtmisele järgneva aastaga, on kohane vaadata piirkondlikku arengut mõlema strateegia valguses.

Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013. aastal Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi valla ühinemisel. Vallavalitsus alustas tööd 3. jaanuaril 2014. Arvestades sellega, et statistilised andmed tekivad ajalise viitega, on 2015. aasta algul paras aeg statistika abil kirjeldada olukorda nelja valla ühinemisel ehk seda, missugune oli Viljandi valla stardipositsioon.

Artikkel annab järjekordse ülevaate projekti Urban Audit käigus kogutud andmetest ja sellest, millised on Eesti kolm rahvaarvult suuremat linna – Tallinn, Tartu ja Narva – võrdluses Leedu, Läti, Rootsi ja Soome suuremate linnadega.

Artikkel annab järjekordse ülevaate projekti Urban Audit käigus kogutud andmetest ja sellest, milline näeb nende põhjal välja Eesti pealinn Tallinn. Tallinna linnaosi võrreldakse omavahel näitajate alusel, millega Eurostat võrdleb Euroopa Liidu suuremate linnade linnaosasid.

Artikkel annab ülevaate projekti Urban Audit käigus tehtud Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse tulemustest. Neist on näha, et tallinlased on oma linnaga rahul, kuid paljudes Euroopa Liidu riikide pealinnades on rahulolu oma linnaga suurem kui Tallinnas. Tallinlased on kõige rohkem rahul kaupluste kättesaadavuse ja kultuurirajatistega. Tööd ja sobiva hinnaga head elamispinda on siin aga keeruline leida. Linna probleemsemate valdkondadena toovad elanikud esile teid ning tervishoiuteenuseid.

Haldusreform – või siis haldusterritoriaalne või omavalitsuskorralduse reform, mida on vahel ka riigireformiks nimetatud – on Eesti piirkondliku arengu kesksemaid teemasid. Nimetuste paljusus näitab, et valitseb teatud segadus ja et igaüks neist tähistab mõnevõrra erinevat sisu, kuigi reformi peamine objekt – kohaliku omavalitsuse korraldus, laiemalt riigikorraldus – on kõikide puhul sama. Tegelikult on halduskorralduse teema väga vana, omavalitsuskorraldusega tegeleti sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ja on tegeletud pidevalt ka taasiseseisvumise järel. Selle mahuka ja keerulise ainese kohta on kaitstud doktori- ja magistritöid, kirjutatud monograafiaid. Ka Nõukogude Liidu ajal oli Eesti territooriumi halduskorraldus pidevas muutumises.

Artikli peamine eesmärk on anda ülevaade rahvastiku paiknemisest Eestis. Rahvastiku paiknemist käsitledes räägitakse enamasti sellest, kuidas jaguneb rahvastik asustus- ja haldusüksuste vahel, milline on linna- ja maarahvastiku suhe ning milline on rahvastiku asustustihedus. Artikli autorid kasutavad rahvastiku paiknemise analüüsiks nii traditsioonilisi kui ka Eestis vähe kasutatud meetodeid.

Artiklis antakse ülevaade Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ja Euroopa Statistikaameti (Eurostat) projektist Urban Audit ning selle käigus kogutud haridusstatistika näitajatest. Kuna artikli maht ei võimalda vaadelda kõikide projektis osalevate riikide ja linnade andmeid, siis on tehtud valik ja vaadeldud Eesti, Leedu, Läti, Rootsi ja Soome riigi ja nende mõnede linnade andmeid (kaart 1). Kui projekti käigus kogutud andmed on olemas ka Eesti maakondade kohta, vaadeldakse artikli viimases osas eraldi neidki.

2000. aastal oli mul võimalus külastada maailmanäitust EXPO. Täiesti juhuslikult sattusin esimesena Islandi paviljoni. Spiraalne tee viis järjest kõrgemale ja kõrgemale ning pilku alla heites avanes üha uus vaade saarele. Paviljon tundus üsna mõttetu. Siis avastasin kõrvalkäikudes arvutid ja muu väljapandu, tänu millele võis saareriigi kohta saada väga üksikasjalikku infot. Koos üldvaatega hakkas asi mängima. Nüüd avastan järjest rohkem, et väga sageli vaidleme detailide üle ja ei mõtle üldse, kuidas need üldisesse plaani sobituvad.

Olen Mihkel Servinski. Töötan Statistikaametis ja elan Paistu vallas Sultsi külas. Hariduselt olen nagu proua Kantsler insener-ökonomist, mida iganes see imelik sõnaühend tähendab. Konverentsi korraldajad palusid mul rääkida maakondlikust vaatest meditsiinile Viljandis. Täpsustamata jäeti, kas statistiku või maakonna elaniku vaade. Järgnev jutt on pigem maakonna elaniku vaade, kuigi mõnest arvust pääsu pole.

Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.

Ajaloolise Setomaa Eestisse jääv osa hõlmab 1,41% Eesti pindalast ja seal elab 0,31% Eesti elanikest. Need on üsna väikesed arvud. Mõelgem aga korraks Euroopa Liidule: Eesti osatähtsus Euroopa Liidu pindalas on 1,03% ja rahvastikus 0,27% ehk teisiti öeldes on Setomaa Eestis üsna täpselt sama suur kui Eesti Euroopa Liidus.

Eesti majanduse tugevus sõltub teiste faktorite kõrval sellestki, kui atraktiivsed on Eesti eri piirkonnad välisinvestoritele. Artikkel annab ülevaate välisosalusega ettevõtetest Valga maakonnas 2007. aastal, täheldades muuhulgas, et vaatamata asukohale jääb Läti investeeringute osa Valgamaa ettevõtluses Soomest oluliselt väiksemaks.