Analüüsid ja ettekanded

2016

Anu Tõnurist. Leibkonnad ja nende elamistingimused. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Mis iseloomustab Pärnu maakonnas elavaid leibkondi? Misssugune on nende koosseis? Palju on leibkondades lapsi, misssugused on olmetingimused ja kas on erinevusi Pärnumaa ei piirkondades elavatel leibkondadel? Kõike seda artiklis uuritakse, toetudes kahe viimase rahvaloenduse andmetele.

2015

Mihkel Servinski, Anu Tõnurist, Koit Meres, Kaarel Lehtsalu. Viljandi vald stardijoonel . – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2015

Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013. aastal Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi valla ühinemisel. Vallavalitsus alustas tööd 3. jaanuaril 2014. Arvestades sellega, et statistilised andmed tekivad ajalise viitega, on 2015. aasta algul paras aeg statistika abil kirjeldada olukorda nelja valla ühinemisel ehk seda, missugune oli Viljandi valla stardipositsioon.

2013

Anu Tõnurist. Eesti tööjõuareaalid. – Eesti piirkondlik areng. 2013. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2013

Inimeste eluviis on muutunud aastakümnetega sedavõrd liikuvaks, et tööl käimine elukoha omavalitsusüksusest (või maakonnast) erinevas haldusüksuses on tänapäeval tavapärane. Linnastumise tulemusel on osa valdade elanikkond vähenenud ning kahanenud inimkapital ei võimalda enam majanduse arengut (Raagmaa 2011). Teine osa valdadest elab jõukamalt kui kunagi varem ning sealne rahvastik kasvab kiiresti. Mõlemal juhul iseloomustab piirkonda pendelränne – esimeste puhul toimub see vajaduse sunnil, teistel tuleneb võimalustest. Seetõttu räägitakse Eestis üha rohkem sellest, et regionaalarengut planeerides ei ole kõige sobivam toetuda praegustele omavalitsusüksuste ja maakondade piiridele. Ettevalmistamisel on ka uus haldusreform, mille teostamisel võetakse arvesse inimeste ruumikasutust nii töö- kui ka vabal ajal ning antakse igale maakonnale võimalus esitada oma nägemus olulistest tõmbekeskustest (Einmann 2013). Põhjalikud uuringud on näidanud, et praegune haldusüksustepõhine piirkondade jagamine pole mõttekas, pigem tuleks regionaalarengut planeerides võtta aluseks inimeste tegelikku ruumilist liikumist arvestavaid tegevusruume – tööjõuareaale.