Ajaloolised nopped

Rahvastik

Rahvaloendused:

1881–2000 (elukoha ja soo järgi, elukoha ja rahvuse järgi), 1959, 1970, 1979, 1989

Pidev statistika:

1970–1990 rahvastiku soovanuskoosseis (Eesti, Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Võru);

1965–1990 (rahvaarv ja muutuskomponendid, sündmused, sündmuskordajad)

Keskkond

Majandus

Sotsiaalelu

Haldusjaotus: 13. sajand, 17. sajand, 1922, 1938, 1959, 1979, 1989, 2012, 1922–2007 Valgamaa piir, 1922–2000 Viljandimaa piir

Asustustihedus: 1922, 2000, 2008

Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika 1965–1990: (Eesti, Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Võru)

Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika 1965–1990: (Eesti, Harju, Hiiu ja Lääne, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Võru)

Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V. Valgamaa

Mis on kindlam, kui selge ja kategooriline statistiline arv!

18. sajandi lõpul oli Eesti linnastumise tasemelt Soomest eespool, aga sündimus ja loomulik iive olid Eestis väiksemad kui Soomes.

Tähtsaim haridusstatistika probleem on selgitada, kuivõrra on noorsool objektiivne võimalus hariduse omandamiseks.

Rahvastiku kasvu küsimus nõuab suuremat tähelepanu kui seni sellele on kingitud.