Hea külastaja! See koduleht pole enam aktiivne. Alates 25. augustist 2020 selle sisu enam ei uuendata. Tere tulemast avastama andmeid statistikaameti uuendatud veebi www.stat.ee!

2020. aasta põllumajandusloendus

1. september kuni 15. november

Mis on põllumajandusloendus ja miks seda korraldatakse?

Keda põllumajandusloendusel küsitletakse?

Mida põllumajandusloendusel küsitakse?

Millal ja kuidas põllumajandusloendus korraldatakse?

Kas põllumajandusloendusel osalemine on kohustuslik?

Kus ja millal avaldatakse põllumajandusloenduse tulemused?

Kust saab põllumajandusloenduse kohta lisainfot?

Andmete kaitse

Juhendid ja seadused


Mis on põllumajandusloendus ja miks seda korraldatakse?

Põllumajandusloendust korraldatakse kord iga kümne aasta järel. Uuring võimaldab riigi- ja teadusasutustel, ettevõtjatel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel saada põhjalikud ja täpsed andmed põllumajanduse kohta. Võrreldes teiste uuringutega annab põllumajandusloendus detailsema ülevaate põllumajandusest ja ning selles uuringus vaadeldakse majapidamiste kõiki põhilisi tegevusvaldkondi.

Rahvusvaheliselt võrreldavaid põllumajandusloendusi hakati korraldama 1920. aastatel. Tänapäeval koordineerib põllumajandusloenduste korraldamist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon FAO ja seda uuringut tehakse enamikus maailma riikides. Kui põllumajandusloenduse 2010. aasta laines (kümnendi jooksul ehk aastatel 2006–2015 korraldatud uuringutes) osales enam kui 120 riiki kõigist maailmajagudest, siis 2020. aasta põllumajandusloendusest (ajavahemikul 2016–2025, kuid võimalikult lähedal 2020. aastale) plaanib osa võtta ligi 150 riiki.

Aastal 2020 tehakse Eestis juba seitsmes põllumajandusloendus. Enne teist maailmasõda korraldati loendus aastal 1919, 1925, 1929 ja 1939. Pärast taasiseseisvumist on põllumajandusloendust tehtud 2001. ja 2010. aastal ning viimastes on arvestatud ka Euroopa Liidus kokku lepitud juhiseid.

Euroopa Liidus on põllumajandusloendusi ühtse metoodika järgi korraldatud 1970. aastast ja loenduste korraldamine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Parema võrreldavuse saavutamiseks on kokku lepitud metoodika, kogutavad näitajad, nende definitsioonid jm.

2020. aasta põllumajandusloenduse tulemusi kasutatakse järgmiste poliitikavaldkondade kujundamiseks:

  • Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaelu arenguprogrammid;
  • vee raamdirektiiv, sh nitraadi- ja põhjaveedirektiiv;
  • õhuga seotud direktiivid, sh riiklik heitkoguste vähendamine, õhukvaliteet ning saastatuse ja selle ennetuse kontroll;
  • kliimamuutuste poliitika (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga);
  • looduskaitsega seotud õigusaktid, lindude ja elupaikade direktiivid ja teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed;
  • mullaga seotud poliitika, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv;
  • toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu õigusaktid;
  • regionaalpoliitika;
  • Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava.

Peale selle on neid andmeid vaja Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskusel (Joint Research Center – JRC), mis kasutab neid eespool nimetatud poliitikavaldkondade arendamiseks, teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jm.

Keda põllumajandusloendusel küsitletakse?

Aastal 2020 toimuval põllumajandusloendusel uuritakse põllumajanduslikke majapidamisi (edaspidi „majapidamisi“; nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid), kus on vähemalt:

1) 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad) või

2) 2 hektarit põllumaad või

3) 0,5 hektarit kartulit või

4) 0,5 hektarit köögivilja ja maasikaid või

5) 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, puukoole või

6) 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure või

7) 100 m2 kasvuhooneid või

8) 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Põllumajandusloendusega kogutakse andmeid vähemalt 98% riigis kasutatava põllumajandusmaa (v.a koduaiad) ja 98% loomühikute kohta. Kasutatava põllumajandusmaa hulgas on ka püsirohumaa, kus tehakse ainult hooldusniitmist, kuid mille eest saadakse toetusi.

Statistikaamet koostab 2020. aasta põllumajandusloenduse loendusnimekirja olemasolevate administratiivregistrite (PRIA, mahepõllumajandusregister jm) ning muu info alusel.

Andmeid kogutakse uuringuga ja osad andmed saadakse otse administratiivregistritest. Põllumajandusliku majapidamise andmeid küsitakse selle valdajalt või juhilt või valdaja või juhi esindajalt.

Mida põllumajandusloendusel küsitakse?

Kõigilt põllumajandusloenduse nimekirja sattunud majapidamistelt küsitakse 2020. aasta põllumajandusloendusel põhiandmeid majapidamiste juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. PRIA-s registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate lahtrid on võimalusel küsimustikes andmetega eeltäidetud, soovi või vajaduse korral saab neid kontrollida ja täpsustada.

  • Majapidamise juhtimise andmed: kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, juhi vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja osalemine kutsekoolitustes.
  • Maakasutus: maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajandus-kultuuri järgi.
  • Loomade arv, lindude ja mesiperede arv.

Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika järgi kogutakse osa 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetest mooduli abil ainult valikusse langenud majapidamistelt. Need on tööjõu ja muu tulutoova tegevuse info ning loomapidamisviiside ja sõnnikumajanduse andmed, millest viimased on olulised keskkonnaga seotud analüüsideks. Valim koostatakse juhuvalikuga, jaotades majapidamised nende majandusliku suuruse järgi kihtidesse ja kaasates esindusliku valiku tagamiseks kõige suuremad ja tähtsamad üksused kõikselt. 

  • Majapidamise tööjõud ja muud tulutoovad tegevused: valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ja lepinguliste töötajate tööaeg, majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused, põllumajandusliku tööjõu muud tulutoovad tegevused väljaspool majapidamist.
  • Loomapidamisviisid ja sõnnikumajandus: loomapidamisviisid liigi järgi, sõnniku laotamise meetodid, sõnniku ladustamine.

Uuringus kogutavate andmetega seotakse veel põllumajandusameti mahepõllumajandusregistri taime- ja loomakasvatuse andmed, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmed maaelu arengu jm toetuste saamise kohta ning statistilise ettevõtete registri andmed ettevõtete gruppi kuulumise kohta.

Millal ja kuidas põllumajandusloendus korraldatakse?

Statistikaamet korraldab põllumajandusloenduse 2020. aasta sügisel. Veebis saab küsimustele vastata ajavahemikul 1. septembrist kuni 20. septembrini 2020. Soovitame võimalusel vastata veebis, sest siis saate seda teha endale sobival ajal. Küsimustiku leiate aadressil https://estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või eesti.ee kaudu. Nende majapidamiste juhtide või valdajatega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab ajavahemikul 21. septembrist kuni 15. novembrini 2020 ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.

Kas põllumajandusloendusel osalemine on kohustuslik?

Riikliku statistika seaduse kohaselt on põllumajandusloendusel vastamine kohustuslik. Kuna see on kõiki majapidamisi hõlmav uuring, siis on iga majapidamise vastus väga oluline.

Kus ja millal avaldatakse põllumajandusloenduse tulemused?

Statistikaamet avaldab põllumajandusloenduse tulemused veebilehel www.stat.ee statistika andmebaasis 2021. aastal.

Kust saab põllumajandusloenduse kohta lisainfot?

Küsimuste ja andmeesitusprobleemide korral võtke ühendust statistikaameti klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi at stat dot ee.

Andmete kaitse

Loendusel saadud andmete kaitsmisel järgitakse rangeid turvanõudeid. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed. Andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel ning avaldatakse vaid üldistatult.

Juhendid ja seadused

Põllumajandusloenduse korraldamise alus on riikliku statistika seadus, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus nr 1091//2018 ning Euroopa Komisjoni rakendusmäärus nr 1874/2018. Kõik küsimustiku täitmise juhised on küsimustikul.