Tootjahinnaindeksi langust mõjutas enim elektrienergia hinnalangus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4%.
Statistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9%. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2% ja teenused 2,0% odavamad.
Statistikaameti andmetel peatus juunis Eesti majutusettevõtetes 121 000 sise- ja 42 000 välisturisti, kes veetsid seal 301 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid küll 60% vähem, aga võrdluses eelnevate kuudega turistide arv kasvas.
Statistikaameti andmetel on oma eelmise majandusaasta näitajate kohta EKOMARi küsimustiku täitnud vaid 54,45% ettevõtetest. Arvestades nende andmete olulisust riiklikult tähtsate otsuste tegemisel, ei ole aga võimalik majandusaasta aruannetega seotud statistika küsimustike tähtaegu edasi lükata. Seega tuletab statistikaamet meelde, et küsimustiku täitmine on kohustuslik ja palub andmed esitada võimalikult kiiresti.
Statistikaameti andmetel vähenes tööstusettevõtete toodang juunis võrdluses eelmise aasta sama kuuga 6%. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 671 miljonit eurot, mis on püsivhindades eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7% suurem.
Juunis veeti raudteel eelmise aasta sama kuuga võrreldes nii vähem kaupu kui ka sõitjaid. Samas viitab raudteetranspordi statistika eriolukorrast taastumisele.
Viimaste ettevõtete kiirstatistika andmete kohaselt kasvas deklareeritud käive juunis võrreldes maiga, kuid jäi siiski ligikaudu kümnendiku võrra madalamale tasemele kui eelmise aasta juunis.
Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.