Üleilmsete säästva arengu keskkonnaeesmärkide saavutamisel on veel palju teha: on nii võite kui ka puudujääke. Siiski suureneb keskkonnahoiu väärtustamise tõttu keskkonnasektor, mis annab tööd järjest suuremale arvule inimestele.
Põlevkivi kasutus suurenes 2015. aastaks 21% võrreldes 2005. aastaga. Samal perioodil suurenes jäätmete teke 34% ja kasvuhoonegaaside emissioon 10%. Taunimisväärne on see, et majanduse üldise kasvu foonil on majanduses toodetud lisandväärtus suurenenud ressursikasutusest aeglasemalt.
2015. aasta oli keskkonna valdkonnas eriline. Ligikaudu 200 riigi esindajad leppisid Pariisis kokku süsinikuheitmete piiramises, et hoida globaalne soojenemine kõige rohkem 2 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Samal ajal lepiti ÜRO-s kokku mastaapne säästva arengu tegevuskava ning püstitati 17 säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki järgmiseks 15 aastaks. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nende kahe kokkuleppe saavutamisele on orienteeritud ka Eesti tegevused keskkonnakaitse tagamisel ja edasisel kujundamisel.
Eestis on looduslikult mitmekesiste maastike ja elupaikade säilitamiseks kaitse alla võetud 22% (koos territoriaalmerega) riigi territooriumist. 2014. aasta 31. detsembri seisuga on Eestis 5 rahvusparki, 148 looduskaitseala, 152 maastikukaitseala, 96 vana ehk uuendamata kaitsekorraga ala, 538 parki ja puistut, 343 hoiuala, 1357 püsielupaika, 20 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 1228 kaitstavat looduse üksikobjekti. Peale selle on Eesti punasesse raamatusse kantud kokku 568 kaitstavat taime, looma, seent ja samblikku.
Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine suure ressursinõudlusega toodete asemel ja ökodisaini juurutamine on meetmed, mis peaksid tagama, et inimühiskond sobituks oma vajaduste katmisel looduslikesse aineringetesse. Paljude nimekate teadlastea kohaselt on planeedi Maa kriitilised piirid lämmastikuringluses ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemises juba ületatud. Teised probleemvaldkonnad on kliimamuutused, maailmamere hapestumine ja fosforitsükli piiride ületamine.
Eesti on reljeefilt üsna tasane. Kõrgeim punkt on 318-meetrine Suur Munamägi. Eesti loodus on väga vahelduv ja liigirikas, siin on palju metsasid ja soid. Eesti suurim soostik on 468 km² Puhatu soostik.
21. sajandi olulisim ülesanne keskkonna valdkonnas nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel on mitmesuguste keskkonnaprobleemide lahendamine. Kliimamuutus, loodusressursside nappus, keskkonnajäätmed, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, toksilised kemikaalid, vee saastumine ja veevarude vähenemine ning õhu saastumine on vaid osa keskkonnaprobleemidest, millele lahendusi otsitakse. Kliimamuutused on kujunenud üheks rahvusvaheliselt oluliseks teemaks. Euroopa Liidu (EL) aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kümne aasta strateegias „Euroopa 2020“ on EL-i kliimaeesmärkideks seatud vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissiooni 20%, suurendada energiasäästlikkust samuti 20% ja katta 20% energiavajadusest taastuvatest energiaallikatest.
Hõre asustus Eestis on soodustanud maastike ja koosluste mitmekesisuse säilimist. Ligi 3800 km pikkust rannajoont iseloomustab liigendatus ja rannatüüpide vaheldumine. Eestis on kokku üle 1500 saare ja need teeb eriliseks see, et paljud neist on linnusaared.
Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ seab eesmärgiks saavutada ökoloogiline tasakaal. Kui hästi mahub Eesti majandus keskkonda ja milline on Eesti majanduse keskkonnamõju vaadatuna keskkonnaprobleemide kaudu?
