Hea külastaja! See koduleht pole enam aktiivne. Alates 25. augustist 2020 selle sisu enam ei uuendata. Tere tulemast avastama andmeid statistikaameti uuendatud veebi www.stat.ee!

Kriis õpetas statistikaametile iduettevõtlikku tegutsemisviisi

Statistikaamet

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

Statistikaamet

Eriolukord statistikaametil statistika tegemist ei takistanud ja omalt poolt tehti kõik, et koguda ja jagada kriitilist infot nii kiiresti kui võimalik ning aidata usaldusväärsete andmete abil teadmuspõhiseid otsuseid langetada. Kõige aktiivsemalt tegi statistikaamet koostööd sotsiaal-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ministeeriumeid huvitasid eelkõige eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetuste planeerimiseks vajalikud andmed, aga ka tööjõu planeerimisega seotud teemad.

Vahetult pärast eriolukorra algust monitooris statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega anonüümsete mobiiliandmete abil inimeste liikuvust piirkonniti. Liikuvuse hindamiseks kasutati ühe näitajana täiesti paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsust. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaie Koskaru-Nelk jagab, et amet pöördus rahandusministeeriumi poole ja uuris, millise täiendava informatsiooniga saaksid nad abiks olla. „Liikuvusanalüüsi eesmärk oli uurida, kuidas Eesti ühiskond eriolukorras rakendatud meetmed vastu võttis ehk kas inimesed jäid paiksemaks. Alguses arvasime, et me ei saa täiendavate õigusaktide muutmiseta analüüsi teha, aga see küsimus lahenes andmekaitse inspektsiooni abiga. Jõudsime lahenduseni, kus inimeste liikumiste kohta kogusid andmeid mobiilioperaatorid. Nad tegid statistika ära, saatsid selle meile ja statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim pani analüüsi kokku.“ Liikuvusanalüüsi tulemusi saab vaadata kaardil liikumisanalyys.stat.ee ja selle kohta kirjutatud kokkuvõtvat blogipostitust saab lugeda statistikablogist.

Lisaks koostööle liikuvusanalüüsil kaasati statistikaametit ka riigikantselei juurde loodud planeerimisgruppi, mille ülesandeks oli panna kokku väljumisstrateegia jaoks olulisi etappe. Esimesed nädalad tegeleti statistikaametis vajalike andmete kokku kogumisega. Pärast seda valmistati ette pikemat vaadet (kriisinäitajaid), millest osa on ka praegu veel valitsuse kodulehel üleval. Eriolukorrast väljumise strateegia raames jälgiti kokku 70 näitajat. Olulised näitajad koondati ja kuvati ka statistikaameti juhtimislauale.

Juhtimislaud


Kui kriis, siis kiirstatistika

Aprillis alustas statistikaamet erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võisid viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika andmeid hakati kuvama interaktiivsetel joonistel ja uuendati sõltuvalt valdkonnast kas iganädalaselt või kord kuus ning osaliselt tehakse seda siiani. Eriolukorra jooksul koondati kokku ja analüüsiti tööturu kiirstatistikat, mis annab töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaate Eesti tööturu hetkeolukorrast. Kiirstatistikas näidatakse, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud. Sarnaselt tööturu andmetele asuti kiirkorras koondama ja kuvama ka ettevõtete kiirstatistikat, mis annab käibedeklaratsiooni (KMD) andmetel põhineva ülevaate ettevõtluse olukorrast. Statistikasse on kaasatud käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni.

Statistikaameti kiirstatistika rubriiki koondati ka surmade andmed, kus on välja toodud 2017–2020 statistika nädalate kaupa. Lisaks hoiti fookuses elektritarbimise kiirstatistikat, mis võimaldas jälgida elektritarbimist ja selle muutust Elektrilevi võrgus. Pea igal nädalal täiendati erinevate valdkondade kiirstatistika andmeid analüütikute selgitavate kommentaaridega peamiste muutuste kohta ja ka statistikablogis olid postitused aktuaalsetel teemadel. Eriolukord on nüüdseks küll möödas, aga selle mõju kestab veel mõnda aega ja statistikaamet otsustas jätkata ettevõtete, tööturu ja surmade kiirstatistika avaldamisega.

Viiruse mõju Eestile

Iduettevõtlik lähenemine tagas tulemuse

Statistikaameti kiirete lahenduste taga peituvas eksperimentaalstatistika tiimis toimus eriolukorra ajal täielik tööülesannete vahetus. Pooleli jäeti kõik, mida seni oli tehtud, sest üles kerkisid täiesti uued ja teistsugused soovid. Tiimi kuuluv juhtivanalüütik Kaja Sõstra meenutab, et eriolukorra ajal olid nende tööpäevad rekordiliselt pikad. „Motivatsioon meie riigi jaoks midagi olulist ära teha oli nii suur, et hoolimata pikkadest tööpäevadest ja töötamisest nädalavahetuseti, oli töötahe alati olemas ning sära silmis. See ei olnud üldse mingi küsimus, et peaks vahepeal vahet pidama ja puhkama.“

Kogu eksperimentaalstatistika tiim oli eriolukorras väga ühtne ja mõtles kaasa: pakuti ideid, kuidas andmeid paremini kätte saada, analüüsida, kokku panna ja visualiseerida. Kõik mõistsid, et on vaja teistmoodi ja kiiremini tegutseda ning kohanemine ajutise olukorraga oli kiire. Statistikaameti töötajate jaoks oli see suur arenguhüpe ja kõigil oli seejuures ka põnev riigile abiks olla ning uusi asju teha. „Kiirus oli meie jaoks peamine väljakutse, sest sellises tempos ei ole me varem uusi ideid ellu viinud ja andmeid välja paisanud. Töökoormus oli ulmeline, aga motivatsiooni hoidis kõrgel tõsisasi, et meie töötulemused olid positiivse mõjuga,“ kommenteerib Sõstra.

Statistikaamet rõhutab eriolukorrale tagasi vaadates koostöö olulisust. Avastati, et andmete kogumine ei pea alati olema pikalt ette planeeritud ja lepingud sõlmitud. Hoopis olulisem on inimestevaheline hea koostöö, mis ei nõuagi alati nii palju bürokraatiat. Kaie Koskaru-Nelk toob õppetunnina veel välja julguse riskida. „Eriolukord näitas, et alati ei pea välja antav toode olema viimseni lihvitud. Saad selle üles panna, seejärel vajalikku tagasisidet koguda ja parandused teha. Siiani oleme pühendanud mõningatele asjadele kauem aega, kuna soovime mitu korda katsetada, viimistleda, defineerida, sõnastada ega julge kohe uue tootega välja tulla,“ ütleb Koskaru-Nelk.

Kokkuvõttes oli eriolukorra periood statistikaameti jaoks väga põnev aeg. Asjaosalised ütlevad isegi, et elu nagu Ameerika mäel!

Ajatelg

  • 12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra.
  • 20. märtsil hakkas statistikaamet riigikantselei tellimusel analüüsima iganädalase COVID-19 avaliku arvamuse uuringu tulemusi.
  • 24. märtsil andis Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon statistikaametile korralduse luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid. Esimesed tulemused esitati kriisikomisjonile 3. aprillil.
  • 27. märtsil käivitati riigikantselei juures planeerimisgrupp, mille ülesanne oli töötada välja eriolukorrast väljumise strateegia. Planeerimisgruppi kuulub ka statistikaameti esindaja.
  • 30. märtsil alustas statistikaamet vajalike näitajate koondamise ja kuvamisega statistikaameti juhtimislaual.
  • 6. aprillil alustas statistikaamet eksperimentaalstatistika avaldamist eriolukorra mõju kiiremaks hindamiseks.
  • Väljumisstrateegia esimene versioon avaldati 22. aprillil ja kiideti heaks 27. aprillil. Samal ajal alustas statistikaamet Vabariigi Valitsuse vastava juhtimislaua iganädalast andmete uuendamist.